{"id":3557,"date":"2017-02-06T14:11:42","date_gmt":"2017-02-06T12:11:42","guid":{"rendered":"https:\/\/kultuurikatel.ee\/ekkm\/"},"modified":"2020-02-17T17:52:30","modified_gmt":"2020-02-17T15:52:30","slug":"our-history","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/kultuurikatel.ee\/en\/tallinn-creative-hub\/our-history\/","title":{"rendered":"Our history"},"content":{"rendered":"<div id=\"three-column-block-block_5d8e0c748d855\" class=\"three-column-block\" style=\"margin-top:35px;\">\r\n    <div class=\"single_column\"><div class=\"single_row colored_border\" style=\" padding-bottom:76px; padding-left:55px; padding-right:55px;\"><p><strong>The Creative Hub is housed in what was once the Tallinn City Central Power Station, which operated from 1913-1979. Its construction marked a turning point in the history of the city and indeed Estonia as a whole: it led to the widespread use of electricity in the country, with people enjoying the everyday benefits it provided.<\/strong><\/p>\n<p>The existing building of the Creative Hub, with its limestone walls, served as the power station\u2019s boiler room and was completed in 1934. The enormous boilers (no. 6 and no. 7) in the Cauldron Hall were constructed in 1948 and 1949. There were designed and manufactured in Estonia, having been adapted for the use of local oil shale.<\/p>\n<p>The brick chimney on the site was erected in 1948, and at 102.5 metres was the tallest in the Baltic States at the time. A total of 100,000 ordinary bricks and 800,000 chimney bricks were used in its construction.<\/p>\n<p>Power was last generated at the station on 2 February 1979, after which it produced and distributed heat. It was officially renamed the Tallinn Heat Network in 1982. Its boilers continued operating until the early 1990s.<\/p>\n<p>Of the structures which now comprise the Creative Hub, the boiler room, gas reservoir, trestle and chimney were placed under heritage protection in 2007.<\/p>\n<div class=\"colored_border_item\" style=\"margin-top:-180px;   \"><\/div><\/div><\/div><div class=\"single_column\"style=\"\"><div class=\"single_row colored_background\" style=\" padding-bottom:60px; padding-left:40px; padding-right:40px;\"><p><strong>\u2018STALKER\u2019: THE STORY OF THE FILM<\/strong><\/p>\n<p><strong>The biggest cultural explosion the power station ever experienced came in 1977 when director Andrei Tarkovski shot the cult classic Stalker here.<\/strong> Through his eyes, the entrance to the power station was a gateway to a mystical world \u2013 the same one we still pass through when we enter the Creative Hub gates. Other scenes from Stalker were also shot in Estonia, including in what is now the Rotermann Quarter in Tallinn and at J\u00e4gala waterfall.<\/p>\n<p>It was for the film that the acronym UN (standing for the United Nations) was painted on the power station\u2019s chimney, and the letters can still be seen today. The film was awarded the Prize of the Ecumenical Jury at the Cannes Film Festival in 1980.<\/p>\n<p>As a symbol of the intrepid soul on a quest to find himself, Stalker lived on at the Creative Hub as the Stalker Festival. Those who attended it encountered unexpected situations, gained a new sense of being present and perceived the extraordinary nature of the space.<\/p>\n<div class=\"colored_background_item\" style=\"margin-top:0px; margin-bottom:0px; margin-left:0px; margin-right:0px;\"><\/div><\/div><\/div><\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"","protected":false},"author":11,"featured_media":0,"parent":10949,"menu_order":62,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"page-templates\/template-columns.php","meta":{"_acf_changed":false,"_uag_custom_page_level_css":"","advgb_blocks_editor_width":"full","advgb_blocks_columns_visual_guide":"","_exactmetrics_skip_tracking":false,"_exactmetrics_sitenote_active":false,"_exactmetrics_sitenote_note":"","_exactmetrics_sitenote_category":0,"footnotes":""},"class_list":["post-3557","page","type-page","status-publish","hentry"],"better_featured_image":null,"acf":{"layout_container":[{"acf_fc_layout":"text_block","text":"<p><b>ELEKTER<\/b><\/p>\n<p><b>Tallinna linnavalitsus otsustab ehitada elektrijaama; k\u00fc\u00fcnlad, gaasi- ja \u00f5lilambid kaovad k\u00e4ibelt<\/b><\/p>\n<p>18. sajandi l\u00f5puaastatel tekkis Tallinnas vajadus suurlinnade eeskujul hakata kasutama valgustuseks elektrienergiat. Ohutust ja otstarbekast valgustusviisist olid eesk\u00e4tt huvitatud s\u00fcdalinnas asuvate \u00e4ride omanikud. 1909. aasta algul otsustas Tallinna linnavalitsus ehitada uue elektrijaama linna kulul. Jaama asukohaks valiti maa-ala, mis asus Suure Rannav\u00e4rava ligidal gaasivabriku k\u00f5rval. Sadama ja mere l\u00e4hedus soodustas k\u00fctusena etten\u00e4htud Inglise kivis\u00f6e juurdevedu. Suurejooneliselt alanud elektrijaama projekt j\u00e4i aga vajaliku rahastuse puudumise t\u00f5ttu paariks aastaks seisma, kuni 1911. aastal s\u00f5lmiti leping aktsiaseltsiga Volta. Uue elektrijaama ja -v\u00f5rgu ehitust\u00f6\u00f6d algasid mais 1912 ja l\u00f5ppesid sama aasta detsembris.<\/p>\n<p>Jaamahoone ehitati arhitekt H. Schmidti projekti j\u00e4rgi. Esialgse projekti kohaselt rajati 26 trafoalajaama \u00fches 3 kV k\u00f5rgepinge- ja 220\u00a0V madalpinge-kaabliv\u00f5rguga. J\u00f5umasinateks valiti kolm AS Volta kodumaist Laval-t\u00fc\u00fcpi 250 hobuj\u00f5ulist (184 kW) auruturbiini, mis \u00fchendati 166\u00a0kW vahelduvvoolugeneraatoritega. Katlamajja paigaldati kaks Steinm\u00fclleri kivis\u00f6el t\u00f6\u00f6tavat aurukatelt auruparameetritega 12,5 atm r\u00f5hu ja auru \u00fclekuumendamise peale kuni 325 kraadi. Turbogeneraatorite v\u00f5imsuseks oli 3000 ringjooksu minutis, mis annavad kolmefaasilist voolu 3150 V pinevusega. Samal ajal ehitati linnas kaabliliine ja trafoalajaamu, et elektrivool tarbijateni toimetada. Seni kasutusel olnud k\u00fc\u00fcnlad, gaasi- ja \u00f5lilambid heideti uue imevahendi t\u00f5ttu kus see ja teine.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p><b>Tallinna Linna Elektri Keskjaama v\u00f5rku \u00fchendatakse esimene elektritarbija<\/b><\/p>\n<p>Esimene elektritarbija \u00fchendati v\u00f5rku 24. m\u00e4rtsil 1913. Seda p\u00e4eva v\u00f5ib lugeda Tallinna elektriv\u00f5rgu ekspluatatsiooni algusp\u00e4evaks. T\u00e4ielikult valmis jaam 1913. aasta suveks ja l\u00e4ks \u00fches elektri kaabliv\u00f5rguga maksma 385 000 rbl. Jaam allus Tallinna volikogu valgustuse ja veemuretsemise komisjonile ja sai nimeks Tallinna Linna Elektri Keskjaam. Jaama juhatajaks kutsus volikogu Riia pol\u00fctehnilise diplomiga inseneri Evald Malteneki, kelle diplomit\u00f6\u00f6 oligi elektrijaama projekt. T\u00f6\u00f6tajateks palgati palju endisi meremehi.<\/p>\n<p>Elektriv\u00f5rk ehitati kesklinna v\u00e4lja ja sealt t\u00e4htsamate magistraalt\u00e4navate suunas. Paldiski maanteel ulatus see raudteeni, P\u00e4rnu maanteel praeguse Liivalaia t\u00e4navani, Tartu maanteel praeguse Keskturuni ja Narva maanteel endise kitsar\u00f6\u00f6pmelise raudteeni. K\u00f5rge pinevusega vool juhiti kolme maa-aluse magistraalkaabli kaudu linna, kus ta transformeeriti 220 V vooluks \u00fcmber. See madala pinevusega vool lasti majadesse. K\u00f5rgepingekaabli (3kV) pikkus oli 8985 m, madalpingekaabli pikkus 9775 m, kokku p\u00fcstitati 24 trafokioskit koguv\u00f5imsusega 525 kv* A. Esialgu abonente nappis ja nende elektritarvidus oli nii v\u00e4ike, et jaama masinad t\u00f6\u00f6tasid 1913. aasta esimesel poolel peaaegu t\u00fchjalt. Aasta l\u00f5puks oli k\u00f5rgepingejuhtmestikku juba 17 009 m ja madalpingejuhtmestikku 18 512 m. Abonentide arv oli t\u00f5usnud 754ni, aga palgad olid suured ja jaama toodanguks oli vaid 414\u00a0431 kWh ning aasta tuli l\u00f5petada 31 rbl 45 kop suuruse kahjumiga.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p><b>Esimene maailmas\u00f5da takistab elektrijaama laiendamist<\/b><\/p>\n<p>Juba 1914. aastal tegi jaama juhataja insener Maltenek ettepaneku jaama laiendada. Projekt sai volikogu heakskiidu 16. septembril 1915, kuid alanud Esimene maailmas\u00f5da ja igavesti linnav\u00f5ime kimbutav rahapuudus ei v\u00f5imaldanud elektrijaama laiendamisele asuda. Sellest hoolimata l\u00fclitati v\u00f5rku \u00fcha uusi tarbijaid ja 1917. aastaks oli v\u00f5imsus ammendatud. Kogu linnas tuli tarbimist piirata \u2013 igal abonendil lubati p\u00f5letada korraga k\u00f5ige rohkem kaks lampi ning kohati rakendati ka automaatseid voolupiirajaid. Tekkisid raskused k\u00fctusega. Seni kasutatud Donetski antrasiit asendati puude ja turbaga. V\u00f5imsuse defitsiit likvideeriti 1921. aastal uue turbogeneraatori \u00fclesseadmisega linna elektrijaamas. See omakorda avas uued v\u00f5imalused v\u00f5rgu laiendamiseks.<\/p>\n<p>24. veebruaril 1918 Vene s\u00f5jav\u00e4e lahkumisel toimus elektrijaama juures suur kokkup\u00f5rge omakaitsev\u00e4e I jsk liikmete ja elektrijaama t\u00f6\u00f6liste ning teiselt poolt linna r\u00fc\u00fcstavate punakaartlaste vahel. Elektrijaama purustada tahtvad punav\u00e4elased l\u00f6\u00f6di tagasi, kuid selle k\u00e4igus langes omakaitsev\u00e4elane Johann Muischnek, kellele paigutati m\u00e4lestustahvel Rannav\u00e4rava tornile.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p><b>Jaama laiendamine Vabaduss\u00f5ja ajal, pidevad k\u00fctuseraskused<\/b><\/p>\n<p>Jaama direktoriks oli saanud Aleksander Markson, kes j\u00e4i sellele ametikohale 1941. aastani. 1918. aastaks oli Tallinna Elektrijaama koormus kasvanud niiv\u00f5rd, et agregaadid t\u00f6\u00f6tasid \u00fclekoormusega ja \u00f5htuse maksimumi ajal kasutati t\u00f6\u00f6stusj\u00f5ujaamade abi. Alles Vabaduss\u00f5ja ajal, 1919. aastal avanes v\u00f5imalus hakata jaama v\u00f5imsust suurendama. Selleks kasutati Inglise ettev\u00f5tte Babcock &amp; Wilcox katlaid, Siemens-Schuckerti tehasest telliti turboagregaat firma Wumag 2 MW turbiiniga ja Steinm\u00fclleri tehasest kaks kaldveetorukatelt k\u00fcttepinnaga 251 m<sup>2<\/sup>, auru parameetritega 15 at 350 \u00b0C ning tootlikkusega a 5t\/h rakendati t\u00f6\u00f6le 1921. aasta. K\u00fctusena kasutati turvast.<\/p>\n<p>Turboagregaadi montaa\u017e j\u00f5udis l\u00f5pule detsembris 1920 ja j\u00e4rgmise aasta jaanuaris v\u00f5ttis jaam linna elektrivarustuse t\u00e4ielikult enda peale, v\u00f5imaldades 1913. aastast vahetpidamata t\u00f6\u00f6tama pidanud v\u00e4iksemad jaamad reservi j\u00e4tta. Uus turbod\u00fcnamo kasutas v\u00e4hem auru ja hoidis ligi 50% k\u00fctteainet kokku.<\/p>\n<p>1922. aastaks oli elektrijaama koormus suurenenud ligi kahekordseks ja jaama j\u00f5ust kippus j\u00e4lle v\u00e4heks j\u00e4\u00e4ma. Samal aastal hakati Tallinnas ka t\u00e4navavalgustuseks elektrit kasutama. T\u00e4navavalgustuspunkte ehitas ja hooldas elektrijaam. Pidevalt oli elektrijaamal ja gaasivabrikul raskusi k\u00fctusega, mis sundis valgustuse ja veemuretsemise komisjoni p\u00f6\u00f6rduma hankijate poole, et saada suuremas koguses puid.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p><b>K\u00fctuseprobleem laheneb p\u00f5levkivi kasutuselev\u00f5tuga<\/b><\/p>\n<p>1923. aasta 1. jaanuariks oli elektrijaamal \u00fcle 7000 abonendi. Elektriv\u00f5rgu pikkus oli kasvanud juba ligi 90 kilomeetrini. Jaama toodangust kasutati umbes 75% valgustuseks ja 25% t\u00f6\u00f6stuse vajadusteks. Maksimumkoormus oli 1923. aastal 1850 kW.<\/p>\n<p>1924. aasta 2. mail kiideti heaks valgustuse ja veemuretsemise komisjoni kava, mille kohaselt v\u00f5eti jaama k\u00fctusena kasutusele p\u00f5levkivi. Elluviimise \u00fcldkuludeks hinnati 54 mln marka. Samal aastal hakatigi kasutama I ja II sordi p\u00f5levkivi. Seati \u00fcles uued 2000 ja 1240\u00a0kv \u00b7 A turboagregaadid ning ettev\u00f5tte Babcock &amp; Wilcox kaks katelt auruparameetritega 15 at 360 \u00b0C, mille k\u00fctuseks sai p\u00f5levkivi. P\u00f5levkivi kasutuselev\u00f5tt oli sel ajal p\u00f6\u00f6rdelise t\u00e4htsusega k\u00e4ik. See lahendas pikaks ajaks elektrijaama k\u00fctusega varustatuse, teiseks andis see t\u00f5uke p\u00f5levkivi p\u00f5letustehnika arengule Eestis. 1925. aastal sai elektrijaama nimeks Tallinna Linna Elektrijaam. Selleks ajaks oli maksimumkoormus 2700\u00a0kW.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p><b>Algab suitsus\u00f5da linnaelanikega, korstnale ehitatakse pikendus ja k\u00f6istee tuha ladestamiseks<\/b><\/p>\n<p>P\u00f5levkivi kasutuselev\u00f5tuga kerkis esile hulk probleeme. Kavad paberil olid suurep\u00e4rased, karm tegelikkus hoopis midagi muud. P\u00f5levkivi p\u00f5letamisel hakkas korstnast tulema paksu musta suitsu, mis tuulega linna peale langes ja elanikke v\u00e4ga pahandas. Algas suitsus\u00f5da, mille k\u00e4iku \u2013 nagu iga s\u00f5jategevust \u2013 valgustas ajakirjandus meelsasti ja p\u00f5hjalikult. Tuli v\u00e4lja, et p\u00f5levkivikateldele oli paigaldatud uus metallkorsten, aga see oli liiga madal, k\u00f5igest 20 meetri k\u00f5rgune. Katla tellimise ajal m\u00e4\u00e4rati korstna pikkust valesti, samuti puudus p\u00f5levkivi p\u00f5letamise kogemus suurtes kateldes ega osatud leida sobivat koldet\u00fc\u00fcpi.<\/p>\n<p>Teine probleem tekkis tuha ladestamisega. V\u00f5rreldes varasemate k\u00fctustega tekkis p\u00f5levkivi p\u00f5letamisel tuhka tunduvalt rohkem, aga selle ladestamiseks ei olnud elektrijaama juures piisavalt ruumi. See kutsus esile nii \u00fcmbruskonna elanike kui ka t\u00f6\u00f6stusettev\u00f5tete meelepaha. Olukord lahendati nii, et tuhk veeti k\u00f5rvalolevasse mereranda, kasvatades \u00fchtlasi merest maad juurde. Selleks v\u00f5eti 4. veebruaril 1926 kasutusele uus 250 m pikkune k\u00f6istee, mida m\u00f6\u00f6da said t\u00f6\u00f6lised tuhavagonette jaama ja ranna vahel edasi-tagasi l\u00fckata. Ripptee \u00fclesanne oli varustada aurukatlaid k\u00fctteainega ning vedada k\u00fcttekolletest tuhka ja \u0161lakki v\u00e4lja kuni merekaldal asuva \u00fcher\u00f6\u00f6pmelise rippraudteeni.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p><b>Elekter perenaise abilisena kodumajapidamises<\/b><\/p>\n<p>1920. ja 1930. aastatel \u00fcletas elektrijaamade v\u00f5imsus m\u00e4rgatavalt koormuse. Tekkis vajadus laiendada tarbijaskonda. 15. detsembril avas Tallinna Elektrijaam Raekoja platsil vanas vaekojas elektriseadmete m\u00fc\u00fcgikoha ja n\u00f5uandeb\u00fcroo, mille peamine eesm\u00e4rk oli propageerida elektri tarvitamist kodumajapidamises. Elektritarbimise suurendamiseks hakati elanikele laenutama elektririistu, sest nende ostuhind oli v\u00e4hem j\u00f5ukale rahvale k\u00fcllalt k\u00f5rge. V\u00e4ga suurt t\u00e4helepanu sai odavate elektriaurulokkide tegemine, mis k\u00e4ivat m\u00f5ne minutiga. 1930. aastate algul laienes elektrienergia kasutamine kodumajapidamises veelgi. 1936. a. ehitati Tallinnas esimene 15 elektrik\u00f6\u00f6giga maja. 1. aprillil 1939 oli elektripliitidega maju juba 29, elektripliitide arv neis 384, \u00fcldv\u00f5imsus 1993 kW. Lisaks avati elektrijaama n\u00f5uandla.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p><b>Pidev jaama laiendamise vajadus ja elektritariifide \u00fcmbert\u00f6\u00f6tamine<\/b><\/p>\n<p>Kasvav tarbijate hulk tingis pidevaid jaama laiendamise plaane. Direktor A. Markson tegi 1927. aasta veebruaris ettepaneku elektrijaama laiendada. Volikogu v\u00f5ttis ettepaneku vastu ja seej\u00e4rel tuli v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada laiendamiskava, mille tarvis m\u00e4\u00e4rati 300 000 marka.<\/p>\n<p>1929. aastal alustas ettev\u00f5te Wumag 5 MW turbiini montaa\u017ei. 1934. aastal ehitati uus katlamaja ja monteeriti kaks firma Babcock &amp; Wilcock katelt aurutootlikkusega 15 t\/h ja auruparameetritega 26,25 at 400 \u00b0C. Samal ajal hakati k\u00fctuseks kasutama III sordi p\u00f5levkivi ja selle tarbeks varustati k\u00fcttekolded ASi Ilmarine varbrestidega. Sekundaarreleed ilmusid Tallinna Elektrijaama 1930. aastal seoses laiendamisega. Nii generaatorid kui ka 3 kV fiidrid varustati voolust s\u00f5ltuva viitega maksimaalvoolukaitsmega. Operatiivpinge allikana kasutati akupatareid (200 V, 240 A * h). V\u00f5imsusl\u00fclitid olid distantsjuhtimisega. Uued katlad rakendati t\u00f6\u00f6le 11. jaanuaril 1935. Katlamaja oli maksma l\u00e4inud 1 486 476 krooni. Katlad v\u00f5imaldasid n\u00fc\u00fcd 5 MW turbiini t\u00f6\u00f6le panna normaalr\u00f5hul. Etapiviisilise laiendamise p\u00f5hjus oli enamasti linna kimbutav rahapuudus, aga ka v\u00e4hene kogemus selles valdkonnas.<\/p>\n<p>1937. aasta l\u00f5puks oli v\u00f5rgu \u00fcldpikkus kasvanud juba 330 km-ni, millest k\u00f5rgepingev\u00f5rke oli 82 km; kokku oli selleks ajaks 44 173 tarbijat, \u00fcldine maksimaalne t\u00f6\u00f6koormus 7250 kW. Elektritariifid t\u00f6\u00f6tati p\u00f5hjalikult \u00fcmber. Koostati 13 liiki \u00fcldtariifi selliselt, et neid saaks paremini kohandada eriolukordadele. Uued tariifid koosnesid kilovatt-tunni hinnast ja v\u00f5imsusmaksule vastavast p\u00f5himaksust, v\u00f5imaldades tarbijale soodustusi olenevalt elektritarvituse iseloomust ja ajast. P\u00f5himaksu puhul oli majapidamiseks ja elukorterite valgustuseks tarvitatava elektri hind 6 s\/kWh \u00fchetariifsete arvestite j\u00e4rgi.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p><b>Viie aasta arengukava, mis j\u00e4i s\u00f5jaolude t\u00f5ttu ellu viimata<\/b><\/p>\n<p>Kuni 1940. aastani laiendati jaama neljal korral, kolme autor oli kauaaegne (1917\u20131941) elektrijaama juhataja, diplomeeritud elektriinsener A. Markson. 1938 sai jaam 25-aastaseks. Siis seati \u00fcles k\u00f5igi aegade suurima v\u00f5imsusega Wumagi turboagregaat (10\u00a0MW), mis vajas t\u00e4isv\u00f5imsusega t\u00f6\u00f6tamiseks 45 t auru tunnis. Selle tarbeks vajati kohe ka uut katelt, mis telliti kahe ettev\u00f5tte koost\u00f6\u00f6na. 1938. aastaks t\u00f5usis jaama elektriv\u00f5imsus 19\u00a0200 kW-ni, olles tolle aja Eesti suurim. 1939. aastal j\u00f5udis p\u00e4rale suur firma Babcock &amp; Wilcox katel aurutootlikkusega 30\u00a0t\/h. Peale esialgse telliskorstna p\u00fcstitati kaks metallkorstent. Laienduste l\u00f5puks 1939. aastal oli elektrijaama v\u00f5imsus 19 MW, mis oli sel ajal Eesti suurim. 1940. aastal toodeti rekordkogus elektrienergiat (38,1 GW \u00b7 h.)<\/p>\n<p>\u00dclalnimetatud laienduste k\u00e4igus kujunes Tallinna Elektrijaamast Eesti tolleaegne tehniliselt eesrindlik ja v\u00f5imsaim (19 MW) energeetikaettev\u00f5te. 20. m\u00e4rtsil 1940 oli saavutatud selline jaama v\u00f5imsus, et elektrivooluga sai varustada k\u00f5ik soovijad. Elektrijaam hoidis normsagedust 50 Hz nii t\u00e4pselt, et laialdaselt hakati kasutama s\u00fcnkroonmootoriga elektriajan\u00e4itajaid. Jaama v\u00f5imsus ulatus 19 MWni, aga juhtkond pidas vajalikuks koostada arengukava juba pikemaks perioodiks. See kava n\u00e4gi ette kolme etappi, mille l\u00f5puks, 1951. aastaks, pidi koguv\u00f5imsus j\u00f5udma 70 MWni. Algavate s\u00f5jaolude t\u00f5ttu j\u00e4eti aga laiendamisplaanid sinnapaika.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p><b>Elektrijaam satub uue v\u00f5imu alla ja allutatakse kommunistlikule parteile<\/b><\/p>\n<p>1940\u20131941 sattus elektrijaam uue v\u00f5imu alla. Jaama direktoriks sai Jaan Kilter, kes l\u00e4ks Moskvasse elektrijaamade rahvakomissariaati. Elektrijaamal tuli demonstreerida oma piiritut ustavust uuele v\u00f5imule. Selleks kutsuti kokku koosolekud, mida korraldati igasuguste punap\u00fchade ja -s\u00fcndmuste puhul.<\/p>\n<p>Elektrijaam allutati alates 1. novembrist 1940 Tallinna linna t\u00f6\u00f6rahva saadikute n\u00f5ukogu t\u00e4itevkomitee kommunaalmajanduse osakonna j\u00f5u- ja soojusmajanduse valitsusele. 1941. aasta 18. m\u00e4rtsil moodustati j\u00f5u- ja soojamajanduse valitsuse juurde Tallinna linna elektri-, gaasi- ja vesivarustuse trust. K\u00f5ike hakkas korraldama kommunistliku partei algorganisatsioon. Oktoobrirevolutsiooni aastap\u00e4eva rongk\u00e4igul kanti loosungeid, nagu \u201eBol\u0161evistliku tempoga suurendame elektrienergia toodangut\u201d. Elektrijaama laiendamise arengukava elluviimise katkestas alanud s\u00f5da.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p><b>SOOJUS<\/b><\/p>\n<p><b>Hitlerlik Saksamaa tungib N\u00f5ukogude Liidule kallale ja elektrijaam \u00f5hitakse<\/b><\/p>\n<p>S\u00f5ja ajal, aastail 1941\u20131944, tuli Tallinna Elektrijaamal \u00fcle elada rasked ajad. Jaama edasise laiendamise plaanid katkestas hitlerliku Saksamaa kallaletung N\u00f5ukogude Liidule 22. juunil 1941. Taganev punav\u00e4gi ja h\u00e4vituspataljonlased said \u00fclesandeks evakueerida elektrijaama suuremad masinad. 27. augustil elektrijaam evakueeriti\u00a0\u2013 t\u00e4htsamatest seadmetest viidi tagalasse turbogeneraatoreid koguv\u00f5imsusega 26,75 MV *A, 22 trafot, 18 tonni juhtmeid ning muid seadmeid ja materjale. Hitlerlaste k\u00e4tte langemise eel\u00f5htul laskis lahkuva punavalitsuse \u00f5hkijate komando \u00f5hku elektrijaama masinamaja koos sinna j\u00e4\u00e4nud turboagregaatidega, osaliselt h\u00e4vitati katlamaja ja vana telliskorsten. Tallinn j\u00e4i elektrita.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p><b>Saksa okupatsiooni ajal hakatakse elektrijaama uuesti \u00fcles ehitama<\/b><\/p>\n<p>Saksa okupatsiooni ajal alustati esmalt halduslikest \u00fcmberkorraldustest. Trustist Eesti NSV Elekter sai Eesti Omavalitsuse majandus- ja transpordidirektooriumile alluv Elektrikeskus Eesti Elekter. Elektrijaama direktoriks nimetati Saksa okupatsiooni ajal endine elektrilabori juhataja elektriinsener E. Voot, sisuliselt juhtis jaama t\u00f6\u00f6d Saksa s\u00f5jav\u00e4e esindaja Neumann.<\/p>\n<p>Sakslased p\u00fc\u00fcdsid taastada esmaj\u00e4rjekorras Tallinna ja p\u00f5levkivit\u00f6\u00f6stust varustavaid elektrijaamu ning \u00fclekandeliine, millel oli s\u00f5jaline t\u00e4htsus. Osaliselt toimus see teiste jaamade seadmete \u00fcmberpaigutuse arvel. Nii viidi 5 MW turbiin Ulilast Tallinna Elektrijaama, mis sai v\u00f5imsuse 17 MW. S\u00f5jaaegsetes oludes elektri saamine oli suur h\u00fcve, seda enam, et mehi pidevalt v\u00e4rvati s\u00f5jav\u00e4kke ja t\u00f6\u00f6k\u00e4test oli jaama \u00fclesehitamisel puudus. Lisaks oli raske k\u00fctust saada, sest p\u00f5levkivit\u00f6\u00f6stus oli l\u00f5hutud ja tarbijaid kutsuti \u00fcles elektrivoolu s\u00e4\u00e4stma. Elektrijaama t\u00f6\u00f6tajatele v\u00e4ljastati ajutised ametitunnistused ning asuti Tallinna Elektrijaama \u00fcles ehitama.<\/p>\n<p>Iga n\u00f5udmisega tuli p\u00f6\u00f6rduda Tallinna linna komandandi poole. Kui tarvidus oli p\u00f5hjendatud, saatis Tallinna majanduskomando taotleja Tallinna Elektrijaama kontorisse, kus tehniliste v\u00f5imaluste uuringute j\u00e4rel n\u00f5udmine kas rahuldati v\u00f5i mitte. Kuni 1942. aasta 16. juunini allus Tallinna Elektrijaam linnavalitsusele, seej\u00e4rel l\u00e4ks jaam \u00fcle sakslastele. Asutuse nimi oli \u201eIdaala Energiavarustuse Selts. Eesti kindralkomissari piirkond. \u00dclemaaj\u00f5ujaamad ja -v\u00f5rgud\u201c. Jaam ise sai nimeks Tallinna Elektrijaam ja -v\u00f5rgud. Siitpeale ei kuulunud elektrijaam enam linnavalitsusele.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p><b>Venelased tungivad linna, Tallinna Elektrijaam allutatakse ENSV Kommunaalmajanduse Rahvakomissariaadi trustile Eesti NSV Elekter<\/b><\/p>\n<p>1944. aastal taganevad sakslased tulistasid jaama merelt mitmek\u00fcmne m\u00fcrsuga, vigastada said nii katlamaja hoone kui ka kolm uuemat katelt ja metallkorsten. S\u00fcttis katlamaja katus, kuid jaama t\u00f6\u00f6tajad suutsid tule kustutada. Seadmeid ei j\u00f5utud Saksamaale viia, sest sakslasest demont\u00f6\u00f6r ei t\u00e4itnud oma \u00fclesannet.<\/p>\n<p>Taas kord oli \u00fcks v\u00f5im asendunud teisega ja elektrijaam kahjustatud, kuid seekord siiski v\u00f5imeline v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral voolu andma. T\u00f6\u00f6le suudeti panna 6 MW turbogeneraator ning 1. ja 2. katel. Katelde t\u00f6\u00f6r\u00f5hk ja toodetav aurukogus olid aga v\u00e4iksemad, kui turbiin vajas, ning seega suutis agregaat anda ainult 2,5 MW v\u00f5imsust. Jaama t\u00f6\u00f6d takistas aga k\u00fctusepuudus, sest p\u00f5levkivirajooni elektrijaamad olid rivist v\u00e4ljas ja kaevandus vajas elektrit. P\u00f5levkivi hakkas saabuma alles 26. novembrist 1944 ja sedagi v\u00e4ikeste koguste kaupa (50\u2013100 tonni p\u00e4evas).<\/p>\n<p>27. juunil 1945 v\u00f5eti kasutusse Siemens-Schuckerti uus 6 MW generaator. Tallinna Elektrijaam allutati ENSV Kommunaalmajanduse Rahvakomissariaadi trustile Eesti NSV Elekter, jaama nimeks oli Tallinna Elektrijaam. 1945. aasta 20. juunist anti trust Eesti NSV Elekter \u00fcle NSVL Elektrijaamade Rahvakomissariaadile alluvale Eesti Energiale ja jaam sai uueks nimeks Tallinna Energiarajoon.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p><b>Elektri s\u00e4\u00e4stmise re\u017eiim ja plaanimajandus<\/b><\/p>\n<p>Elektrienergia defitsiit n\u00f5udis ettev\u00f5tetele ja asutustele tarbimispiirangute kehtestamist 1940. aasta detsembrikuu tarbimisest umbes 60% ulatuses. Toa valgustamiseks oli lubatud 5\u00a0kWh, lisaks \u00fcldvajadusteks 10 kWh igas kuus perekonna kohta. Voolutarbimise piiramiseks \u00fcle limiidi kasutati voolupiirajaid. 1946. aasta septembris kehtestas ENSV Ministrite N\u00f5ukogu uued elektrienergia kasutamise normid. Kui asutus kulutas elektrienergiat \u00fcle normi v\u00f5i tarvitas koguni elektriahje ruumide soojendamiseks, tuli tal tasuda trahv kuni 10 000 rbl.<\/p>\n<p>N\u00fc\u00fcdsest pidi t\u00f6\u00f6d planeerima, et t\u00e4ita plaani ja m\u00e4\u00e4rata enne t\u00e4htaega valminud t\u00f6\u00f6dele plaani \u00fcletamise protsent. Pidevad plaani \u00fcletajad said t\u00f6\u00f6eesrindlase aunimetuse ja sageli ka rahalise preemia. Elektrienergiat ei saa toota rohkem, kui seda tarbitakse, tarbijatel oli aga ees range limiit ja energia kokkuhoiu n\u00f5ue. Seega oli plaani koostamine elektrijaamale juba algusest peale v\u00f5imatu ettev\u00f5tmine.<\/p>\n<p>ENSV rahvamajanduse taastamise ja arendamise plaanis oli ette n\u00e4htud Tallinna Elektrijaama laiendamine. Projekti koostas Leningradi projektorganisatsioon Lenpromenergoprojekt. See n\u00e4gi ette uue katlamaja laiendamise, uue korstna ehitamise ning linttransport\u00f6\u00f6ridega k\u00fctuse transpordiseadme ja h\u00fcdraulilise tuha\u00e4rastusseadme rajamise. 1946 planeeriti uue katlamaja ehitamist, mis pidi algama 1. aprillil 1947, ettevalmistust\u00f6\u00f6d aga venisid kavandatust pikemaks. N\u00e4iteks ehitustrust nr 1 suhtus t\u00f6\u00f6sse nagu kilplane \u2013 pinnaseveoks ette n\u00e4htud vagonettide r\u00f6\u00f6pmestik kulges vundamendis\u00fcvendist mereni neljas kohas \u00fcle raudteede. Kui rong tuli, v\u00f5eti vagonettide r\u00f6\u00f6pmestik lahti ja p\u00e4rast pandi j\u00e4lle kokku ning nii mitu korda p\u00e4evas. \u201eSinna l\u00e4hevad v\u00e4\u00e4rtuslikud t\u00f6\u00f6tunnid,\u201d kurtis \u00d5htuleht.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p><b>Suurejoonelised ehitust\u00f6\u00f6d \u2013 valmivad Baltimaade k\u00f5rgeim korsten ja ilmekas estakaad<\/b><\/p>\n<p>27. m\u00e4rtsil 1948 valmis Tallinna Elektrijaamale Baltimaade k\u00f5rgeim korsten. Alates vundamendist oli korstna pikkus 102,5 m. Raudbetoont\u00f6id tehti 900 m<sup>3<\/sup>, raudarmatuuri paigaldati 57 tonni. Kokku kasutati 800\u00a0000 korstnatellist, 100\u00a0000 tavatellist ja 500 tonni tsementi. Ka elektrijaama masinapark t\u00e4ienes, kui Saksamaalt saadi 6 MW v\u00f5imsusega turboagregaat nr 4.<\/p>\n<p>Tehnilisi uuendusi rakendati nii releekaitse, automaatika, telemehaanika kui ka m\u00f5\u00f5tetehnika osas. Taasl\u00fclitusautomaatide kasutuselev\u00f5tt oli alanud juba 1949. aastal. 1955 valmis uus k\u00f5rgepinge jaotusseade, kus oli lisaks seadmestik pingetele 6 ja 35 kV. Samal aastal sai elektrijaam uue juhtimiskilbi, mille valmistas Leningradi tehas Elektropult.<\/p>\n<p>Alles 1951. aastal hakati rakendama h\u00fcdraulilist tuha\u00e4rastust ja aasta hiljem l\u00f5petati sellisel viisil tuhatransport mereranda. Praegune linnahall ongi ehitatud sellele tuhav\u00e4ljale.<\/p>\n<p>1954. aastal sai l\u00f5puks valmis juba aastaid tagasi rajama hakatud k\u00fctusetranspordi estakaad koos transport\u00f6\u00f6rlintide esimese liiniga, mis v\u00f5is tunnis transportida 120\u00a0t k\u00fctust. K\u00fctus t\u00f5steti lindile ekskavaatoriga ja viidi kolme j\u00e4rjestikuse lindi abil kateldeni. J\u00e4rgmisel aastal valmis teine liin ja k\u00f6istee v\u00f5idi lammutada. K\u00fctuse transport oli viimaks t\u00e4ielikult mehhaniseeritud.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p><b>Elektrijaam muudetakse soojust andvaks ettev\u00f5tteks<\/b><\/p>\n<p>Elektrijaama kasutegur hakkas aga ajapikku ajale jalgu j\u00e4\u00e4ma ning seet\u00f5ttu plaaniti jaam muuta soojust andvaks ettev\u00f5tteks. 60% Tallinna Elektrijaama k\u00fctusest l\u00e4ks jahutusvee soojusena kasutult merre ning kuna turbiinid nr 2 ja 3 v\u00f5imaldasid auru vaheltv\u00f5ttu, siis lisatigi viisaastaku plaani Tallinna kaugk\u00fcttev\u00f5rgu rajamine. Jaama planeeriti boilerseade, magistraaltorustikud kavandati jaamast l\u00e4bi harutorustike majade soojuss\u00f5lmedesse, mis k\u00f5ik selle plaani j\u00e4rgi pidi ehitatama. Esialgse plaani kohaselt kavatseti linnas k\u00fctta \u00fcle 50\u00a0000 korteri. Termofitseerimine pidavat v\u00e4hendama k\u00fcttekulu ja muutma \u00f5hu puhtamaks.<\/p>\n<p>Magistraaltorustik koosnes kahest mineraalvatiga isoleeritud 500 mm l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga terastorust, mis paigutati raudbetoonkanalisse. Ehitajaks m\u00e4\u00e4rati Eesti Energia Ehitus-Montaa\u017eivalitsus, boilerseadme projekti koostas projekteerimisinstituudi Promenergoprojekt Leningradi osakond. Torustik kulges elektrijaamast m\u00f6\u00f6da Rannav\u00e4rava teed ja Mere puiesteed Viru (Stalini) v\u00e4ljakuni. T\u00f6\u00f6d aga arenesid v\u00e4ga aeglaselt, takistavaks asjaoluks osutusid nii k\u00f5rge p\u00f5hjavesi kui ka tihedad maa-alused elektri-, vee-, side- ja gaasijuhtmed.<\/p>\n<p>22. oktoobrist 1957 muutus maja Tallinna Soojus- ja Elektrijaamaks, selleks ajaks kohandati ka viimane turbiin auru vaheltv\u00f5tule sobivaks. 1959. aastaks kasvas elektritoodang 144,3 kWni, kuni Balti Elektrijaamas l\u00e4ks k\u00e4iku 100 MW v\u00f5imsusega turbogeneraator, misj\u00e4rel suunati p\u00f5hit\u00e4helepanu soojustoodangu suurendamisele. Eesti Energia 1960. aasta aruandest n\u00e4htub, et esimeseks soojusenergia tarbijaks oli Eesti Energia haldushoone, mis \u00fchendati soojusmagistraaliga 22. jaanuaril 1960.<\/p>\n<p>Et soojustoodangut suurendada, oli vaja uut veekuumenduskatelt, milleks Rahvamajanduse N\u00f5ukogu valis katla PTVM-100 (<i>vene t\u00e4hed!<\/i>) v\u00f5imsusega 100 Gcal\/h. Kuiv\u00f5rd katel kasutas k\u00fctusena masuuti, siis koostas nii katla paigalduse kui ka masuudimajandi projekti projektiinstituudi Promenergoprojekt Leningradi osakond. Katel paigutati 1963. aastal lagunenud vana katlamaja kohale, katlal oli 3,5 m l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga teraskorsten pikkusega 55 m ning lisaks paigaldati kaks 2000 m<sup>3<\/sup> raudbetoonmahutit.<\/p>\n<p>1960. aasta detsembris kasutati jaama soojusv\u00f5imsusest \u00e4ra ainult 6%, sest jaotusv\u00f5rkude ja maja\u00fchenduste ehitamine j\u00e4i soojusv\u00f5rkude peamagistraalide ehitusest maha, selleks eraldatud summast oli kasutatud k\u00f5igest 17%. 1961. aastal demonteeriti k\u00f6istee ja amortiseerunud 75 m metallkorsten. 1963\u20131967 oli jaamal kaks korstent.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p><b>Elektrijaama t\u00f6\u00f6tajad osalevad nii sporditegevuses, taidluses kui ka poliitharidust\u00f6\u00f6 \u00f5pperingides<\/b><\/p>\n<p>Elektrijaama t\u00f6\u00f6tajad olid osavad nii sporditegevuses kui ka taidluses. Osaleti v\u00f5istlustel k\u00e4sipallis ja kergej\u00f5ustikus, moodustati ujumissektsioon ning korv- ja v\u00f5rkpallimeeskond. Tegutsesid ka rahvatantsur\u00fchm, puhkpilliorkester, mees- ja naisansambel ning n\u00e4itering, kes esitas n\u00e4iteks rahvat\u00fcki \u201eKosilane Rakverest\u201d. Sm Vaimre juhatas suurt mandoliiniorkestrit, kus oli kokku 24 liiget. Kultuurikomisjoni t\u00f6\u00f6d takistas asjaolu, et neile polnud kasutada antud mingeid rahasummasid. Kuhu need aga kadusid, ei osanud kultuurikomisjon \u00f6elda.<\/p>\n<p>1960ndate alguses v\u00f5eti kasutusele uus nimetus: kommunistliku t\u00f6\u00f6 liikumine. Suurt r\u00f5hku pandi poliitharidust\u00f6\u00f6le. Selleks moodustati ettev\u00f5ttes poliithariduslikud \u00f5pperingid, kus v\u00f5eti s\u00fcstemaatiliselt l\u00e4bi seltsimees Stalini raamatut \u201eSuurest Isamaas\u00f5jast\u201d ning NSVL ja ENSV konstitutsioone.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p><b>\u00dcleminek vedelk\u00fctusele, jaama nimeks saab Soojus- ja Elektrijaam Tallinn<\/b><\/p>\n<p>P\u00f5levkivi kasutamine jaamas l\u00f5ppes 1965. aasta juuli algul. Vedelk\u00fctusele \u00fcleminek kaotas linna kohalt elanikele pidevalt t\u00fcli tekitanud suitsupilve ning t\u00e4histas jaama t\u00f6\u00f6s uue etapi algust. N\u00f5nda v\u00e4henesid personali- ja k\u00fctusekulud ning suurenes jaama kasutegur. Samas hakkasid katla k\u00fcttepinnad masuudi suure v\u00e4\u00e4vlisisalduse t\u00f5ttu korrodeeruma.<\/p>\n<p>1965. aastal rekonstrueeriti 35 kV jaotusseade, kuhu paigutati kaks 35\/6 kV trafot, kumbki v\u00f5imsusega 15 MVA. Endla alajaama ja elektrijaama vahele paigaldatud 35 kV pingega kaabel v\u00f5imaldas n\u00fc\u00fcd jaama jaotusseadme kaudu varustada vajaduse korral k\u00f5iki tarbijaid linnas Balti Elektrijaama vooluga. 1966. aastal ehitati \u00fcmber esimene turbiin, et suurendada saadavat soojusv\u00f5imsust. Instituudi Orgenergostroi Leningradi filiaali projekti kohaselt v\u00f5eti turbiini rootorilt kaks viimast astet ja kondensaator ehitati \u00fcmber.<\/p>\n<p>1967. aastal sai elektrijaam uue nime Soojus- ja Elektrijaam Tallinn, kogu ettev\u00f5te koos lisandunud soojusallikatega nimetati aga Tallinna Soojus- ja Elektrijaamaks. Aasta l\u00f5pus t\u00f6\u00f6le pandud katel viis jaama soojusv\u00f5imsuse 267 Gcal\/h-ni ja edasi minna polnud enam kuhugi \u2013 vaba ruumi nappis.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p><b>Jaam toodab oma viimased kilovatt-tunnid elektrienergiat ja uueks nimeks saab Tallinna Soojusv\u00f5rk<\/b><\/p>\n<p>Turbiini nr 2 remondil leiti mitmete diafragmade labidate kinnituskohtades ohtlikke v\u00e4simusmurdeid ja nii v\u00f5etigi 1975. aastal vastu otsus turboagregaat nr 2 ning 3. ja 4. katel demonteerida. \u00dclej\u00e4\u00e4nud kolm turboagregaati j\u00e4id reservi ja kuni 1979. aastani t\u00f6\u00f6tasid nad veel ainult energias\u00fcsteemis tehtud remondi ajal.<\/p>\n<p>Elektrienergia tootmine l\u00f5petati 1979. aastal, s.o ajal, mil oli k\u00e4iku minemas uus Tallinna soojus- ja elektrienergiaga varustamiseks etten\u00e4htud Iru Elektrijaam.<\/p>\n<p>Kogu eespool vaadeldud energiamajandust juhtis koos oma paljude allasutuste ja ettev\u00f5tetega Eesti NSV energeetika ja elektrifitseerimise tootmiskoondis Eesti Energia. 1971. aastal allutati Eesti Energia NSVL energeetika ja elektrifitseerimise ministeeriumile ning sai uueks nimetuseks ENSV energeetika ja elektrifitseerimise tootmispeavalitsus Eesti Energia.<\/p>\n<p>1979. aasta 2. veebruaril tootis jaam oma viimased kilovatt-tunnid elektrienergiat ja sellest p\u00e4evast vaikisid jaama turboagregaadid alatiseks. Kunagisest elektrit tootvast ja jaotavast Tallinna Linna Elektri Keskjaamast oli n\u00fc\u00fcd saanud soojust tootev ja jaotav ettev\u00f5te ning 1. jaanuarist 1982 muudeti tootmise olemuse alusel ka ettev\u00f5tte nimetust, milleks sai Tallinna Soojusv\u00f5rk. Nii nagu ei saa kunagi valmis Tallinna linn, ei saa valmis ka Tallinna elektriv\u00f5rk. \u00dclemiste vanakesel tuleb veel kaua oodata Tallinna l\u00f5plikku valmimist.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p><b>KULTUUR<\/b><\/p>\n<p><b>Tallinna katlamaja j\u00e4\u00e4b aastateks reservina seisma<\/b><\/p>\n<p>1982. aastal muudeti ettev\u00f5tte nimetus tootmise iseloomu j\u00e4rgi Tallinna Linna Elektri Keskjaamast Tallinna Soojusv\u00f5rguettev\u00f5tteks ehk Tallinna Soojusv\u00f5rguks. 1983. aastal sai selle uueks juhiks Leonid Lipavski. Katlamaja oli kasutusel kuni 1987. aastani, teadaolevalt oli siis j\u00e4rel kaks aurukatelt ja kaks veekuumenduskatelt ning kokku 40 t\u00f6\u00f6tajat. NLi okupatsiooniaja l\u00f5pus, perestroika ajal j\u00e4i maja k\u00fclmreservina t\u00fchjalt seisma, et vajaduse korral see p\u00e4eva v\u00f5i paarise etteteatamisega t\u00f6\u00f6le panna.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p><b>Metalli\u00e4rikad teevad maja vasest t\u00fchjaks ja maja seisab t\u00fchjalt<\/b><\/p>\n<p>20. augustil 1991 taastas Eesti oma iseseisvuse. Endine elektrijaama hoone sai viimaks taas Tallinna linnavalitsuse omandiks ja j\u00e4i Tallinna Soojuse kasutuses reservina aastateks seisma. Vabadus t\u00f5i endaga kaasa ootamatuid p\u00f6\u00f6rdeid. Esimestel vabariigi aastatel k\u00e4isid mahaj\u00e4etud tehastes r\u00fc\u00fcstamas metallivargad ja ka Tallinna Kultuurikatlast v\u00f5eti oma osa.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p><b>S\u00fcnnib idee teha kultuurikeskus ja linnavalitsus planeerib mere\u00e4\u00e4rset ala<\/b><\/p>\n<p>Kultuurikeskuste loomine vanadesse tehastesse oli mujal maailmas juba teada-tuntud praktika. Aastatel 1998\u20131999 kirjutas Veronika Valk oma magistrit\u00f6\u00f6d, kus olid kirjas esimesed ideed sellest, et vanasse elektrijaama v\u00f5iks luua kultuurikeskuse. 2000. aastal v\u00f5itsid Tallinna mere\u00e4\u00e4rse ala planeerimise arhitektuurikonkursi Veronika Valk ja Villem Tomiste. 2001. aastal v\u00f5ttis linnavolikogu vastu otsuse algatada Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala \u00fcldplaneering.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p><b>Kodaniku\u00fchenduse MT\u00dc Kultuurikatel asutamine<\/b><\/p>\n<p>\u00dcldplaneering aga viibis ja hoone seisis t\u00fchjalt, kuni aastatel 2005\u20132006 koondus maja \u00fcmber hulk inimesi, kes k\u00f5ik pooldasid selle taaselustamist. Kultuurikatel oli esialgu kohalikul tasandil iseorganiseerumise teel tekkinud arendusprojekt, mis koondas enda alla kultuuritegijaid ja loomeinimesi k\u00f5ikv\u00f5imalikest eluvaldkondadest. 25.07.2006 asutati MT\u00dc Kultuurikatel, mille juhatuses on t\u00e4nap\u00e4evani Veronika Valk, Peeter-Eerik Ots, Maria Hansar ja Andres L\u00f5o. Linnahalli, Kala- ja Vanasadama piirkonna planeeringud, sealhulgas elamute ja linnavalitsuse hoone rajamine mere \u00e4\u00e4rde, on vastu v\u00f5etud Tallinna Linnavolikogu 15. novembri 2007 otsusega, mis kinnitas kontseptsiooni \u201eTallinna avamine merele\u201c.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p><b>Kultuurikatel v\u00f5idab rahvah\u00e4\u00e4letuse<\/b><\/p>\n<p>2007. aastal v\u00f5eti korsten, estakaad, gaasimahuti ja katlahoone muinsuskaitse alla, sellest ajast on k\u00e4inud nimetatud hoonete asjaajamine linna kultuuriameti kaudu. 2011. aasta kultuuripealinna projekti ajaks pidid valmima nii linnateatri uus hoone kui ka uus Kultuurikatel, kuid selgus, et m\u00f5lema jaoks raha ei j\u00e4tku. Korraldati rahvah\u00e4\u00e4letus \u201eKultuurikatel v\u00f5i linnateater?\u201c, mille v\u00f5itis Kultuurikatel. Kultuuripealinna 2011 projekti raames eraldas linnavalitsus Kultuurikatla v\u00e4ljaehitamiseks 2009. aasta eelarvest 30 miljonit krooni. 29. mail 2009 kuulutati v\u00e4lja arhitektuurikonkursi v\u00f5itjad, Kavakava arhitektid Siiri Vallner ja Indrek Peil.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p><b>2011. aastal oli Tallinn Euroopa kultuuripealinn<\/b><\/p>\n<p>Aastal 2011 v\u00f5ttis Sihtasutus Tallinna Kultuurikatel kompleksi haldamise \u00fcle ja alustas renoveerimist\u00f6id. Uueks juhatuse liikmeks sai Evelyn Sepp. Sihtasutus on Euroopa Kultuuripealinna \u201eTallinn 2011\u201c j\u00e4tkutegevus Tallinnas. Kultuurikatla p\u00f5hieesm\u00e4rgiks sai Tallinna ja muu Eesti kultuurielu mitmekesistamine koost\u00f6\u00f6s eri organisatsioonidega, Kultuurikatla hoonekompleksi rekonstrueerimine ning Kultuurikatla arendamine n\u00fc\u00fcdiskultuuri, kultuuriekspordi ja piirkondlikuks loomemajanduse arenduskeskuseks, ligit\u00f5mbavaks linnaruumiks ning haridus- ja vabaajakeskuseks.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p><b>Arhitektuurikeskuse nurgakivi ja Kultuurikatla ametlik avamine<\/b><\/p>\n<p>30. mail 2014 astus SA Tallinna Kultuurikatel juhatuse liikmena ametisse V\u00e4ino Sarnet, kes v\u00f5ttis hoone ehitushanked k\u00e4sile ja viis renoveerimist\u00f6\u00f6d edukalt l\u00f5pule. 2015. aasta kevadel avati maja pidulikult. T\u00e4nu V\u00e4ino Sarneti aktiivsele tegevusele anti 7. detsembril 2015 kogu hoonele kasutusluba ja Kultuurikatel sai t\u00e4ies ulatuses tegevust alustada.<\/p>\n<p>1. detsembril 2015 asus sihtasutust juhtima Liina Oja. Kultuurikatel keskendus oma p\u00f5hieesm\u00e4rgile\u00a0\u2013 kultuuri- ja loomemajanduse arendamisele, Kultuurikatlast sai Tallinna s\u00fcdalinna mere\u00e4\u00e4rses piirkonnas asuv populaarne loome- ja kultuurikeskus. 2016. aasta kevadel kandideeris Kultuurikatel Euroopa Liidu eesistumise ruumiprogrammi konkursil ning v\u00f5itis selle \u2013 29. juunil 2017 alanud Eesti Euroopa Liidu N\u00f5ukogu eesistumine toimus Kultuurikatlas. P\u00f5neva ajalooga ja n\u00fc\u00fcdseks p\u00f5hjalikult renoveeritud hoonest on kujunenud kultuuris\u00fcndmuste, festivalide, kontsertide ja n\u00e4ituste korraldamise hinnatud paik, kus tegutsevad \u00fchtlasi erinevad loomevaldkonna ettev\u00f5tted. Huvitava linnaruumi moodustab ka Kultuurikatla \u00fcmbrus \u2013 Kultuurikatla Aed ehk Pada pakkus hubast paika vaba aja veetmiseks ja suves\u00fcndmuste korraldamiseks. Samuti asuvad Kultuurikatla vahetus l\u00e4heduses Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum, Energia Avastuskeskus ja kultuurim\u00e4lestis linnahall.<\/p>\n<p>Kultuurikatlas toimus 2016. aastal 290 s\u00fcndmust, mida koos restorani Korsten Armastus ja Hea Toit ning teiste p\u00fcsi\u00fc\u00fcrnike s\u00fcndmustega k\u00fclastas kokku 200 000 inimest. Kultuurikatel tegi ka mitu omaproduktsiooni, korraldades tasuta avalikke, linnarahvale m\u00f5eldud \u00fcritusi. Kevadel 2016 toimus esimest korda Kultuurikatla muuseumi\u00f6\u00f6 ja Tallinna p\u00e4eva hommik, lisaks korraldati MELT konverents, ekskursioonid linnakodanikele ja merep\u00e4evad ning Kultuurikatlast jooksis septembris l\u00e4bi Tallinna maratoni 10 km rahvajooks.<\/p>\n<p>2017. aasta kevadel renoveeriti D-korpuse ruumid ja Metsiku aia alast tehti mitme otstarbega atraktiivne linnav\u00e4ljak. Konserveeriti muinsuskaitse all olev 19. sajandi algusest p\u00e4rinev merekindlustuse \u00fcks osa, ehitism\u00e4lestis Stuarti reduut. Korrastati ka gaasitorni k\u00f5rval olevad varemed. Ohutuse tagamiseks paigaldati korstnale kivip\u00fc\u00fcdur \u2013 ainulaadne Eestis. Ligit\u00f5mbavuse suurendamiseks paigaldati korstnasse Euroopa k\u00f5rgeim Foucault\u2019 pendel, mis j\u00e4\u00e4b avalikkusele tasuta avatuks.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p>Teksti koostaja: Agne Nelk<\/p>\n"}],"page_class":"","design":[{"type":"image","image":"https:\/\/kultuurikatel.ee\/static\/Tallinna_Linna_Elektri_Keskjaam-1913.jpg","youtube":"","vimeo":"","file":false,"author":"Central Power Plant of Tallinn City, 1913"},{"type":"image","image":"https:\/\/kultuurikatel.ee\/static\/Tallinna_Elektrijaam-1930.jpg","youtube":"","vimeo":"","file":false,"author":"Tallinn Power Plant, 1930"},{"type":"image","image":"https:\/\/kultuurikatel.ee\/static\/Tallinna_Soojus_ja_Elektrijaam-1968.jpg","youtube":"","vimeo":"","file":false,"author":"Tallinn Heat and Power Plant, 1968"}],"show_page_title":false,"show_menu_items":false,"page_width":false,"contacts":"","author_text_color":"","featured_image_alt":""},"yoast_head":"<!-- This site is optimized with the Yoast SEO plugin v27.1.1 - https:\/\/yoast.com\/product\/yoast-seo-wordpress\/ -->\n<title>Kultuurikatel - Ajalugu<\/title>\n<meta name=\"description\" content=\"EKKM ehk Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum on mittetulunduslik n\u00e4ituseasutus. Produtseerime, n\u00e4itame, kogume ja edendame kaasaegset kunsti.\" \/>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/kultuurikatel.ee\/en\/tallinn-creative-hub\/our-history\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"en_US\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Kultuurikatel - Ajalugu\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"EKKM ehk Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum on mittetulunduslik n\u00e4ituseasutus. Produtseerime, n\u00e4itame, kogume ja edendame kaasaegset kunsti.\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/kultuurikatel.ee\/en\/tallinn-creative-hub\/our-history\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Tallinn Creative Hub\" \/>\n<meta property=\"article:publisher\" content=\"https:\/\/www.facebook.com\/kultuurikatel\/\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2020-02-17T15:52:30+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/kultuurikatel.ee\/static\/kult_katel_FB_9.jpg\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:width\" content=\"540\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:height\" content=\"282\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:type\" content=\"image\/jpeg\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\/\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\/\/kultuurikatel.ee\/en\/tallinn-creative-hub\/our-history\/\",\"url\":\"https:\/\/kultuurikatel.ee\/en\/tallinn-creative-hub\/our-history\/\",\"name\":\"Kultuurikatel - Ajalugu\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\/\/kultuurikatel.ee\/#website\"},\"datePublished\":\"2017-02-06T12:11:42+00:00\",\"dateModified\":\"2020-02-17T15:52:30+00:00\",\"description\":\"EKKM ehk Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum on mittetulunduslik n\u00e4ituseasutus. Produtseerime, n\u00e4itame, kogume ja edendame kaasaegset kunsti.\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\/\/kultuurikatel.ee\/en\/tallinn-creative-hub\/our-history\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"en-US\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\/\/kultuurikatel.ee\/en\/tallinn-creative-hub\/our-history\/\"]}]},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\/\/kultuurikatel.ee\/en\/tallinn-creative-hub\/our-history\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\/\/kultuurikatel.ee\/en\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Hub\",\"item\":\"https:\/\/kultuurikatel.ee\/en\/tallinn-creative-hub\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":3,\"name\":\"Our history\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\/\/kultuurikatel.ee\/#website\",\"url\":\"https:\/\/kultuurikatel.ee\/\",\"name\":\"Tallinn Creative Hub\",\"description\":\"\",\"publisher\":{\"@id\":\"https:\/\/kultuurikatel.ee\/#organization\"},\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\/\/kultuurikatel.ee\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"en-US\"},{\"@type\":\"Organization\",\"@id\":\"https:\/\/kultuurikatel.ee\/#organization\",\"name\":\"SA Tallinna Kultuurikatel\",\"url\":\"https:\/\/kultuurikatel.ee\/\",\"logo\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"en-US\",\"@id\":\"https:\/\/kultuurikatel.ee\/#\/schema\/logo\/image\/\",\"url\":\"https:\/\/kultuurikatel.ee\/static\/Katel_logo.jpg\",\"contentUrl\":\"https:\/\/kultuurikatel.ee\/static\/Katel_logo.jpg\",\"width\":1346,\"height\":1022,\"caption\":\"SA Tallinna Kultuurikatel\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\/\/kultuurikatel.ee\/#\/schema\/logo\/image\/\"},\"sameAs\":[\"https:\/\/www.facebook.com\/kultuurikatel\/\",\"https:\/\/www.instagram.com\/kultuurikatel\/\"]}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Kultuurikatel - Ajalugu","description":"EKKM ehk Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum on mittetulunduslik n\u00e4ituseasutus. Produtseerime, n\u00e4itame, kogume ja edendame kaasaegset kunsti.","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/kultuurikatel.ee\/en\/tallinn-creative-hub\/our-history\/","og_locale":"en_US","og_type":"article","og_title":"Kultuurikatel - Ajalugu","og_description":"EKKM ehk Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum on mittetulunduslik n\u00e4ituseasutus. Produtseerime, n\u00e4itame, kogume ja edendame kaasaegset kunsti.","og_url":"https:\/\/kultuurikatel.ee\/en\/tallinn-creative-hub\/our-history\/","og_site_name":"Tallinn Creative Hub","article_publisher":"https:\/\/www.facebook.com\/kultuurikatel\/","article_modified_time":"2020-02-17T15:52:30+00:00","og_image":[{"width":540,"height":282,"url":"https:\/\/kultuurikatel.ee\/static\/kult_katel_FB_9.jpg","type":"image\/jpeg"}],"twitter_card":"summary_large_image","schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/kultuurikatel.ee\/en\/tallinn-creative-hub\/our-history\/","url":"https:\/\/kultuurikatel.ee\/en\/tallinn-creative-hub\/our-history\/","name":"Kultuurikatel - Ajalugu","isPartOf":{"@id":"https:\/\/kultuurikatel.ee\/#website"},"datePublished":"2017-02-06T12:11:42+00:00","dateModified":"2020-02-17T15:52:30+00:00","description":"EKKM ehk Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum on mittetulunduslik n\u00e4ituseasutus. Produtseerime, n\u00e4itame, kogume ja edendame kaasaegset kunsti.","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/kultuurikatel.ee\/en\/tallinn-creative-hub\/our-history\/#breadcrumb"},"inLanguage":"en-US","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/kultuurikatel.ee\/en\/tallinn-creative-hub\/our-history\/"]}]},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/kultuurikatel.ee\/en\/tallinn-creative-hub\/our-history\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/kultuurikatel.ee\/en\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Hub","item":"https:\/\/kultuurikatel.ee\/en\/tallinn-creative-hub\/"},{"@type":"ListItem","position":3,"name":"Our history"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/kultuurikatel.ee\/#website","url":"https:\/\/kultuurikatel.ee\/","name":"Tallinn Creative Hub","description":"","publisher":{"@id":"https:\/\/kultuurikatel.ee\/#organization"},"potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/kultuurikatel.ee\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"en-US"},{"@type":"Organization","@id":"https:\/\/kultuurikatel.ee\/#organization","name":"SA Tallinna Kultuurikatel","url":"https:\/\/kultuurikatel.ee\/","logo":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"en-US","@id":"https:\/\/kultuurikatel.ee\/#\/schema\/logo\/image\/","url":"https:\/\/kultuurikatel.ee\/static\/Katel_logo.jpg","contentUrl":"https:\/\/kultuurikatel.ee\/static\/Katel_logo.jpg","width":1346,"height":1022,"caption":"SA Tallinna Kultuurikatel"},"image":{"@id":"https:\/\/kultuurikatel.ee\/#\/schema\/logo\/image\/"},"sameAs":["https:\/\/www.facebook.com\/kultuurikatel\/","https:\/\/www.instagram.com\/kultuurikatel\/"]}]}},"uagb_featured_image_src":{"full":false,"thumbnail":false,"medium":false,"medium_large":false,"large":false,"1536x1536":false,"2048x2048":false,"event_thumb":false,"small":false,"contact-profile":false,"custom-size":false,"event_image":false},"uagb_author_info":{"display_name":"reaktiiv-kk","author_link":"https:\/\/kultuurikatel.ee\/en\/author\/reaktiiv-kk\/"},"uagb_comment_info":0,"uagb_excerpt":null,"coauthors":[],"author_meta":{"author_link":"https:\/\/kultuurikatel.ee\/en\/author\/reaktiiv-kk\/","display_name":"reaktiiv-kk"},"relative_dates":{"created":"Posted 9 years ago","modified":"Updated 6 years ago"},"absolute_dates":{"created":"Posted on February 6, 2017","modified":"Updated on February 17, 2020"},"absolute_dates_time":{"created":"Posted on February 6, 2017 14:11","modified":"Updated on February 17, 2020 17:52"},"featured_img_caption":"","featured_img":false,"series_order":"","jetpack_sharing_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/kultuurikatel.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/3557","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/kultuurikatel.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/kultuurikatel.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/kultuurikatel.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/11"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/kultuurikatel.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=3557"}],"version-history":[{"count":24,"href":"https:\/\/kultuurikatel.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/3557\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":12080,"href":"https:\/\/kultuurikatel.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/3557\/revisions\/12080"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/kultuurikatel.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10949"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/kultuurikatel.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3557"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}