Tallinna linn on olnud mitmete moodsa ühiskonna arendamise projektide algataja. Nimetan siin Euroopa Rohelise Pealinna algatust, tasuta ühistransporti ja ka majanduskriisi ajal suurel hulgal sotsiaalsete töökohtade loomist töötutele.
Aastaid on olnud Tallinna linna üheks olulisemaks eesmärgiks luua linna elanike jaoks uusi võimalusi inimese võimeid väärtustavaks tööks. Kui globaliseerumine tähendab ettevõtete võidujooksu võimalikult madalate palkade ja maksudega riikidesse ja regioonidesse siis üheks seda tasakaalustavaks võimaluseks on kohapealseid kultuurilisi erisusi ära kasutava loomemajanduse arendamine. Loomemajandus annab üldise tootmise kontsentreerumise taustal uue võimaluse kohalikele väikeettevõtetele. ÜRO UNESCO loomemajanduse 2013. aasta rapordi järgi kuulub loomemajanduse hulka: kirjandus, muusika, näitekunst, kujutav kunst, muuseumid, pärimuskultuuri teenused, kirjastamine, helisalvestamine, televisiooni ja raadio produktsioon, video ja arvutimängude tootmine, reklaami tootmine, arhitektuur, disain, moetoodang ja toodangunäidiste valmistamine. Ja mul on hea meel tõdeda, et suurt osa eelpool nimetatust on võimalik hakata tegema siin ruumides.
Näiteks Suurbritannias annab loomemajandus neli korda suurema panuse lisaväärtuste loomisse kui põllumajandus, kalandus ja metsandus kokku, andes 2012. aastal 71 miljardit naela lisaväärtust. Loomemajandus toetub inimese ideedele ja individuaalsele loomingulisusele. Tallinna mitmekülgne kultuuriline traditsioon on hea alus loomemajanduse arenemiseks selliselt, et see looks tasuvaid töökohti just üksikisikutele ja väikeettevõtetele.
See hoone siin on Tallinna linna jaoks oluline hoone. 2007. aastal otsustati see hoone võtta kultuurmälestisena kaitse alla. 2008. aastal hindas ja kaalus Tallinna linn, kaasates otsuse tegemisse ka kõiki linnaelanike, oma finantsilisi võimalusi see hoone korda teha ja linnaelanike huvides tööle panna. 100 aastat varem kaalus tollane Tallinna linna omavalitsus kas siia ehitada linna kuluga munitsipaalomandisse jääv elektrijaam või anda välja Tallinna elektrijaama ehitamise kontsessioon eraettevõttele. Siis 100 aastat tagasi leidis Linnavolikogu ja Linnavalitsus, et munitsipaalomandis elektrijaam suudab ja tahab elektri viia suurema arvu elanike ja ettevõtete juurde, tehes seda võimalikult soodsa hinnaga.
2009. aastal kuulutas Tallinna linn arhitektuurse ideekonkursi, mille eesmärgiks oli ühelt poolt väärtusliku tööstusajaloo mälestise säilitamine ja teiselt poolt sellesse linnaelanike jaoks uue loomemajanduse sisu toomine. Konkursi võitis Kavakava arhitektuuribüroo.
Riigihankega leiti ehitaja – OÜ Astlanda Ehitus ja AS Ehitusfirma Rand & Tuulberg.
Vaatamata sellele, et halvas seisukorras tootmishoone taastamine ja ümberehitamine uueks otstarbeks on kallim, kui tühja koha peale uue hoone ehitamine, olen kindel, et selliselt kasutatud linna vahendid ja linna tegemisi toetava EASi vahendid on kasutatud õigel eesmärgil. Olen kindel, et mõne aasta pärast sellele ettevõtmisele tagasi vaadates saame olla rahul, et linn on saanud tagasi kasutusse parimas asukohas ajalooga hoone, milles käib aktiivne loometegevus ja mis annab kasu nii linnale kui tegijatele.
Suur tänu kõigile, kes on omalt poolt andnud panuse, et Tallinn saaks Kultuurikatla võrra rikkamaks!
Tallinna linnapea
Edgar Savisaar