Seminar Reality and Virtuality
31. oktoober 12.00–19.00
Katelde saal, Tallinna Kultuurikatel, Põhja pst 27a, Tallinn
Ingliskeelne seminar Reality and Virtuality pöörab tähelepanu reaalse elu ja maailma puutepunktidele ja ühisosadele virtuaalse elu ja maailmaga. Seminar keskendub mängulisuse, mängimise ja (rolli)mängude erinevatel tahkudel, mis leiavad aset avalikus ja privaatses ruumis, nii mängutoas, paberil, teatrilaval kui ka Second Life’is. Miks me (mänge) mängime? Miks samastume fiktiivsete tegelaskujudega? Mis juhtub oma reaalse identiteediga sügava samastumise puhul ja kuidas võõrad rollid reaalset identiteeti mõjutavad? Kui palju on meil improvisatsioonivabadust? Milliseid inimsuhteid mängud võimaldavad? Kas kehatu olemine virtuaalses maailmas võiks olla õnnelik ja ideaalne elu? Seminari avab näitleja Stephanie Stremler (Saksamaa), moderaatoriteks on stsenarist ja toimetaja Margit Keerdo-Dawson ning filosoofia doktorant ja kultuuriteoreetik Oliver Laas.
PROGRAMM
11.30 Kogunemine
12.00 Avasõnad. Dagmar Kase (Tallinna Kultuurikatel, Eesti) ja Eva Marquardt (Goethe Instituut Eestis, Saksamaa/Eesti)
12.10 Stephanie Stremleri (Saksamaa) ettekanne Artistic Freedom in Acting
Stephanie Stremler oli dokumentaalfilmi Addicted to Acting (Andres Veiel, 2004) üheks neljast näitlejast, keda režissöör A. Veiel kaameraga saatis. Seitsme aasta jooksul jäädvustas Veiel näitlejate täiskasvanuks ja professionaaliks saamist. Nüüd, jälle kümme aastat hiljem, mõtiskleb Stephanie näitlejaametist unistamisest ja näitlejaks olemise reaalsusest; tüüpilistest ja ebatüüpilistest töödest teatris, filmis ja televisioonis; rollide loomisest erinevates olukordades ja kunstnikuna loomevabaduse säilitamisest.
13.00 Kohvipaus
13.15 Dokumentaalfilm Addicted to Acting/Die Spielwütigen (Saksamaa, 2004, Andres Veiel, 108’)
15.05 Paneeldiskussioon Roles – Real Meets Imaginary
Looja, näitleja ja mängija – üks asi, mis neid ühendab, on fiktiivse tegelasega samastumine. Stsenarist samastub tegelastega, keda ta loob; näitleja samastub rolliga, mida ta esitab; mängija samastub tegelasega mängus. Dokumentaalfilmi Addicted to Acting järel arutame, kuidas toimub samastumine ja millisel määral nende kolme – looja/näitleja/mängija – oma reaalsus seguneb fiktsiooni või virtuaalreaalsusega samastumise käigus. Kas on rolle, millega on lihtsam samastuda või rolle, millega me samastuda ei suuda? Kuidas mõjutab tegevus, mida samastumise ajal tehakse, reaalsuse ja fiktsiooni segunemist? Mis juhtub oma reaalse identiteediga sügava samastumise puhul ja kuidas võõrad rollid reaalset identiteeti mõjutavad? Uurime, kas looja, näitleja ja mängija rollid isiklikus elus mõjutavad seda, kuidas nad kogevad rolle fiktsioonis ja mängudes.
Diskussiooni juhib Margit Keerdo-Dawson (Tallinna Ülikool, Eesti). Diskussioonis osalevad Stephanie Stremler (Saksamaa), Andres Jõesaar (Tallinna Ülikool, Eesti) ja Brandon Marsh (Creative Mobile, Kanada/Eesti).
16.05 Kohvipaus
16.20 Dokumentaalfilm Login2Life – Das wirkliche Leben im Netz (Austria/Saksamaa, 2012, Daniel Moshel, 86’)
17.55 Paneeldiskussioon The Game of Good Life: Play, Games, and Life in Virtual Worlds
“Ma usun, et utoopia on mõistetav ja ma usun, et mängude mängimine muudab utoopia mõistetavaks … utoopias pole peale mängude mängimise midagi teha, mis tähendab, et ideaalne elu seisneb mängude mängimises.” /Bernard Suits, The Grasshopper: Games, Life and Utopia/
Kas on usutav tugev väide, et mängude mängimine on ülim hüve? Aga nõrgem väide, et mängude mängimine on iseväärtus, mida tuleks taotleda selle enda pärast? Miks me mänge mängime? Tundub, et mängud on igapäevaelust eraldatud, aga mängus toimunu näib ületavat mängimist teistest tegevustest eraldava “maagilise ringi” piire. Mängudisain hõlmab mängu defineerivate reeglite ülesseadmist. Millised on reeglitesse implitsiitselt paigutatud väärtushinnangud? Kas mängijaid saab pidada moraalselt ja juriidiliselt vastutavaks mängus tehtu eest ja kas selline vastutuse omistamine on õigustatud? Mängude ümber moodustuvad sageli kogukonnad. Kas virtuaalsed kogukonnad on tõelised kogukonnad? Milliseid inimsuhteid nad võimaldavad? Oma romaanis Neuromancer kirjutas William Gibson: “Küberruum. Konsensuslik hallutsinatsioon, mida kogevad igapäevaselt miljardid seaduslikud kasutajad igas riigis … igast inimsüsteemi andmepangast abstraheeritud andmete visuaalne kujutis. … Vaimu mitteruumis paiknevad valgusjooned, andmete kobarad ja konstellatsioonid.”
See mõjutas järgnevaid utopistlikke nägemusi kehatust ja seetõttu vabastavast elust virtuaalsetes maailmades. Aga kuidas kehatus meid vabastab ja kuidas see meid piirab? Kas kehatu olemine virtuaalses maailmas võiks olla õnnelik ja ideaalne elu? Dokumentaalfilm Login2Life – Das wirkliche Leben im Netz puudutab neid ja paljusid teisi teemasid, mille üle kavatseme arutleda. Ühinege meiega!
Diskussiooni juhib Oliver Laas (Tallinna Ülikool ja Eesti Kunstiakadeemia, Eesti). Diskussioonis osalevad Kaido Kikkas (Eesti Infotehnoloogia Kolledž, Tallinna Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool) ja Kerli Irbo (TajuRuum).
OSALEJAD
STEPHANIE STREMLER (Saksamaa) õppis näitlemist Berliinis asuvas Ernst Buschi Akadeemias aastatel 1998–2002. Pärast õpinguid mängis ta peaosasid mitmetes teatrites, näiteks Kasseli Riigiteatris (Staatstheater Kassel), Hamburgi Saksa Teatrimajas (Deutsches Schauspielhaus), Berliini Maxim Gorki nimelises teatris. Viimastel aastatel on ta osalenud mitmetes kino- ja televisiooniprojektides (sh sõltumatutes projektides), töötanud osaajaliselt konsultatsioonifirmas Stremler AG ja mänginud oma bändis Beton. Seitsme aasta vältel filmitud dokumentaalfilm Addicted to Acting (Andres Veiel) võitis 2004. aastal Berlinale Panorama Publikupreemia. Preemiaid võitnud ema-tütre draama Dust On Our Hearts (Hanna Doose, 2013) aluseks on laiendatud sünopsis (treatment), dialoogid sündisid improvisatsiooni käigus otse kaamera ees. Viimasteks produktsioonideks on komöödiasari Der Tatortreiniger; eksperimentaalne ajarännak The Gertrud Lina Files, mis baseerub tõsielulistel sündmustel ja indie-film Notes of Berlin.
MARGIT KEERDO-DAWSON (Eesti) on filmi- ja telestsenarist ja stsenaariumitoimetaja. Ta omandas režissöör-operaatori eriala Tallinna Ülikoolis ja stsenaristi eriala Leeds Metropolitan Ülikoolis Inglismaal. Ta on kirjutanud telesarja “Klass: elu pärast”, näidendi “Pruutide kool” (kahasse) ning filmi ja telesarja “Nullpunkt” samanimelise romaani põhjal. Alates 2015 töötab ta Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudis stsenaristika lektorina.
Dotsent ANDRES JÕESAAR (Eesti) juhib Tallinna Ülikooli Balti Filmi, Meedia, Kunstide ja Kommunikatsiooni Instituudi meedia ja kommunikatsiooni õppesuunda ning kureerib digitaalsete õpimängude õppekava. Lisaks on ta ka Eesti Rahvusringhäälingu meediauuringute juht ning Euroopa Ringhäälingute Liidu meediauurijate organisatsiooni (GEAR) liige. Jõesaar omab pikka töö- ja juhtimiskogemust ringhäälingus ja telekommunikatsioonisektoris. Üheksakümnendate esimeses pooles oli ta üks eratelekanali Reklaamitelevisiooni AS käivitajatest ja juhtidest, hiljem rahvusvahelisele meediafirmale Modern Times Group kuuluva TV3 AS-i tegevjuht. Aastatel 2000-2011 töötas ta rahvusvahelise telekommunikatsioonifirma Tele2 Eesti tütarfirma meediateenuste ja äriklientuuri juhina. Samal perioodil oli ta paralleelselt ka ringhäälingunõukogu liige ning esimees. Jõesaar on olnud mitmete (sh Euroopa Nõukogu ja OSCE) töögruppide rahvusvaheline ekspert. Tema peamised uuringuvaldkonnad on meediapoliitika, meediamajandus, meedia konvergents. 2011.aastal kaitses Andres Jõesaar Tartu Ülikoolis doktoritöö teemal „EU media policy and survival of public service broadcasting in Estonia 1994-2010“ ning talle anti filosoofiadoktori kraad.
BRANDON MARSH (Kanada/Eesti) on pärit Edela-Ontariost. Tal on bakalaureusekraad uues meedias ja ta on töötanud digitaalse kommunikatsiooni, multimeedia disaini ja mängude valdkonnas mitmetes riikides nii Kanadas kui ka Euroopas. Antud hetkel töötab Brandon Tallinnas asuvas mängutootjafirmas Creative Mobile multimeedia ja turunduskommunikatsiooni spetsialistina.
OLIVER LAAS (Eesti) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias kunsti erialal (B.A.) ja Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi kultuuriteooria eriala (M.A.). Alates 2011. aastast on ta Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste instituudis filosoofia doktorant. Tema uurimistöö valdkondade hulka kuuluvad mängu-uuringud, semiootika, metafüüsika, keelefilosoofia, informatsioonieetika, esteetika ning arvutus- ja informatsioonifilosoofia. Ta on uurinud semiootilisi mehhanisme, mille varal mängud mängijatele teateid edastavad, nende teadete ideoloogilisi ja veenvaid aspekte, moraalset vastutust mängudes ja virtuaalsete entiteetidega seotud metafüüsilisi küsimusi.
KAIDO KIKKAS (Eesti) on 1999. aastal lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli tehnikateaduste doktori kraadiga ning töötab õppejõuna Eesti Infotehnoloogia Kolledžis, Tallinna Ülikoolis ja Tallinna Tehnikaülikoolis. Uurimisteemade ring on lai, hõlmates tehnoloogia sotsiaalsemaid aspekte võrgukultuurist küberturbeni ja vabast tarkvarast puuetega inimestele mõeldud IT-lahendusteni.
KERLI IRBO (Eesti) on omandanud maastikuarhitektuuri magistrikraadi Eesti Maaülikoolis (EMÜ). Oma magistritöös “PLAY with the CITY: breaking the boundaries of the urban space” uuris ta mängu olemust ja mängulise kogemuse võimalusi linnaplaneerimises. Teemade ring hõlmas endas veel inimeste sotsiaalse käitumise uurimist, kultuuriliste erinevuste mõju avaliku ruumi kasutamisele, mängija kogemuse mõtestamist linnaruumis ja mängu olulisust täiskasvanud inimeste elus. Alates 2011 aastast toimetab Kerli maastikuarhitektuuribüroos TajuRuum, kus koos kolleegidega tegutsetakse muuhulgas ka mänguväljakute kujundamisega erinevatele vanuserühmadele.
Seminar toimub tasuta ja eelnev registreerimine ei ole vajalik.
Seminaril pikemat lõunapausi ei ole, aga kohapeal pakume vett, teed, kohvi ja kerget näksimist. Mõnusaks olemiseks soovitame kaasa võtta meelepärast süüa ja juua.
Lisainfo / Dagmar Kase (Tallinna Kultuurikatla Loovharidusprogramm, projektijuht) / dagmar.kase@kultuurikatel.ee / +372 58874921
Seminar toimub projekti MÄNGUKIHK! (Spieltrieb!) raames ning koostöös Tallinna Kultuurikatla ja Goethe Instituudiga Eestis.