News

Kultuurikatla Helistuudios valmib Frankie Animali uus album

Frankie Animal: “Muusika tegemine ei saa olla õpitud poos”

Kuhu on kadunud Frankie Animal? Ei ole kadunud! Nad on sisse kolinud Kultuurikatla Helistuudiosse, et valmis teha oma uus album. Juba aprillis tuleb välja bändi esimene kauamängiv ning alates mai kuust saab näha neid taas lavadel.

Marie

Kohtume Marie M. Vaigla (20), Jonas Kaarnametsa (22), Jan-Christopher Sooviku (21) ning bändi mänedžeri Peeter Soovikuga Kultuurikatla Helistuudios. Stuudio põrandad on kaetud bändiliikmete poolt toodud hubaste vaipadega ning nende jalad mõnulevad koduste susside sees. Marie ütleb, et tuju muutub hommikul kohe heaks, kui on teada, et stuudiopäev ootab ees ning seda mitmel põhjusel ­­­– tööd tehakse nii olulise asja kallal, kokku on saanud ühtse hingamisega tiim ning Kultuurikatla Helistuudiosse on hea tulla.

 

Rääkige oma uuest, peagi ilmuvast albumist?

 Marie: Hetkel on valmimas bändi esimene kauamängiv album “The Backbeat”, millel tervitamas lausa 10 uut lugu. Iga laul on oma sound’i ja meeleoluga, kuid mis kokku moodustab terviku.

Peeter: Album tuleb välja aprillis ning mai kuus toimuvad plaadiesitluskontserdid. 13. mail tutvustatakse uut materjali Tartus, Genialistide klubis ning 19. mail astub bänd ülesse Tallinnas, Kultuurikatlas. 19. mai on ühtlasi ka bändi neljas sünnipäev.

2014. aastal ilmus bändil debüüt-EP “Obsession”. Nüüd, pea 2 aastat hiljem ilmub uus album. Mis on teie enda hinnangul nende kahe vahe, lisaks uutele lugudele loomulikult?

 Jonas: Suurim vahe on kindlasti see, et me oleme 2 aastaga ise tunduvalt kogenenumad ja inimestena kasvanud. Selle arvelt on ka albumi materjal kõvasti sisukam ja küpsem. Me tunneme, et oleme astumas järgmisele tasemele ning jääb vaid loota, et seda tunnetab ka publik.

Marie: Esimene EP oli nn katsetus, et kuidas see plaadi tegemine käib, õppisime oma vigadest ning kogetud kogemuse baasilt on oluliselt parem uut asja luua.

Olete öelnud, et uue albumi taga on tohutu töö ning hulk häid inimesi. Kes need on?

 Marie: Meid on väga palju aidanud Martin “Muudu” Kuut, kes on meiega koos pool aastat neid lugusid demotanud ning Siim Mäesalu, kes on kogu selle materjali salvestanud. Meil on lisaks häid nõuandjaid, kes heas mõttes meid pidevalt suunavad ja tagasisidet annavad.

 Kus saab Frankie Animali sellel aastal esinemas näha?

 Peeter: Kuna töö käib uue plaadiga ja produkt ei ole veel valmis, siis on hetkel esinemisi raske planeerida. Samas ootavad paljud uut plaati pikisilmi ning kuna bändil on teatud usaldus olemas, siis on mõned esinemised juba paigas. Kindlasti on näha bändi mai kuus, kui toimuvad plaadiesitluskontserdid, 7. mail oleme Kuressaare Kuursaalis Sadhu Jam’il ning Tallinn Music Week raames tuleb üks esinemine 31. märtsil Sinilinnus. Teatud Eesti ja Läti festivalid on ikkagi sihikul ning loodetavasti õnnestub neile jaole saada.

Jan: Me ei ole tegelikult pea aasta aega kusagil esinenud ning teeme uut albumit suure pühendumisega. Meie jaoks on tähtis see, kuidas uue plaadiga välja tuleme. Soovime, et kõik oleks ajastatud ja toimiks tervikuna.

Mis on Frankie Animali tuleviku ambitsioonid?

 Jonas: Kindlasti sõltub kõik sellest kuidas plaadil minema hakkab. Sinisilmne soov on muidugi läbi lüüa ka välismaal, aga õnneks on see soov õigustatum kui kunagi varem, kuna meil on plaadi näol esimest korda konkurentsivõimeline visiitkaart. Tunneme praegu, et oleme esimest korda lähemal millelegi omanäolisele, mis on eristumiseks esmatähtis.

Peeter: Meil on olemas välissuhete mänedžer Heidi Kiisa ning loomulikult on meie soov vaadata ka Euroopa ja Ameerika turgude suunas. Me saame väga hästi aru, et peame jõudma Eestis ikkagi omas žanris kõigepealt tippu, aga eesmärk on teha paralleelselt tööd ka teiste turgude suunal. Seetõttu on väga oluline leida see oma nägu ja käekiri.

Mis teie arvate, kui kerge või raske on muusikamaailmas laveerida mainstream’i ja underground’i piiril? Teha kvaliteetset asja, olla oma fännidele kättesaadav, kuid samas vaid hoolikalt valitud kohtades ja aegadel?

 Jonas: Tihti kaotatakse heade tegijate vastu huvi, sest püütakse väga palju trendidega kaasa minna. Meile on omane pigem järjepidevus ehk teeme oma asja ja teeme seda süvitsi. Me teeme siiski muusikat iseenda pärast, mitte sellepärast mida rahvas ukse taga nõuab.

Marie: See ongi keeruline, hoida joont maintstream’i ja underground’i vahel, kuid kõige olulisem teha kõike maitsekuse piires ning iseenda vastu ausaks jäädes.

Jan: Me leppisime näiteks uut albumit tehes kokku, et iga lugu ei pea olema singel, vaid et album moodustaks terviku.

Peeter: Sellise muusika puhul on tähtis millisena bänd live’is mõjub ehk millisena fännid meid tunnetavad, kas neile lähevad need inimesed laval korda või mitte.

Marie: Samas on hästi oluline, et muusika tegemine tuleks loomulikult…

Peeter: …sest muusika tegemine ei saa olla õpitud poos.

Kuidas te niimoodi ära elate? Esinete vähe ja valitud kohtades, hoiate kvaliteeti ning võib isegi öelda, et teatud defitsiiti?

(bändiliikmed muigavad)

 Jonas: Meie noorus on eeliseks. Loomulikult soovime tehtud töö eest ka tasu, kuid meil ei ole veel niipalju kohustusi ning saame olla oma tegemistes selle võrra vabamad. Saab lõbutseda ja kunsti teha samal ajal.

Kes on Eesti muusikamaastikul teile eeskujuks?

 Marie: Eestis kindlasti Draakonid, Elevandid…bändiliikmed hakkavad naerma ja korrigeerivad vastust: Ewert and The Two Dragons, Elephants From Neptune ja näiteks Marten Kuningas – neil on oma kindel scene, kes teevad maitsekalt oma rida.

Kuidas Frankie Animal bändina kokku sai?

 Marie: Me oleme sellest palju rääkinud, kuid seda infot ei ole vist kusagil kirjas.

Jan: Läksin Otsa kooli muusikakooli eelõppe katsetele ning tutvusin seal Jonasega, meil tekkis hea klapp ning saime sõpradeks. Marie ja Jonas tegid varem koos bändi ning mina tegin bändi koos Karliga (Frankie Animali endine neljas liige Karl Eerik Valkla) ning siis said need kaks bändi kokku.

Frankied