Pressiteade
12. september 2024
Kultuurikael pikendas viieks aastaks Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi üürilepingut.
Tallinna Linnavalitsus andis Sihtasutusele Tallinna Kultuurikatel heakskiidu sõlmida allüürileping Mittetulundusühinguga Eesti Kaasaegse Kunsti muuseum (EKKM) aadressil Kursi tn 5 asuva hoone kasutamiseks 1. jaanuarist 2025 kuni 31. detsembrini 2029. Seega jätkab muuseum tegevust praeguses asukohas Kultuurikatla naabruses.
Kultuurivaldkonna abilinnapea Kaarel Oja sõnul on linna suhe EKKMiga olnud aastate jooksul väga heitlik. „Ajaloost leiab ka väga arusaamatuid käike Tallinna poolt, kuid õnneks on EKKM need üle elanud ning püsima jäänud. Täna, kui Kunstihoone on jätkuvasti kesklinnas suletud, on EKKMi olemasolu olulisemgi kui kunagi varem. Loodan väga, et nüüdne viieaastane leping annab EKKMil kindlust ja tuge, mida linn oleks pidanud pakkuma juba ammu,“ lisas Oja.
Aadressil Kursi tn 5 asuvas hoones tegutseb EKKM alates 2010. aastast. Praegune leping kehtib 31. detsembrini 2024. Uus üürileping võimaldab muuseumil jätkata ruumide kasutamist 2029. aasta lõpuni. Üüritavat pinda on 388,6 m2 ning üüri hinnaks on sümboolsed 1,06 eurot ühe ruutmeetri kohta.
Sõlmitavas üürilepingus on arvestatud ka Tallinna järgmise suure kultuurivaldkonna investeeringu ehk linnamuusemi avatud hoidla rajamisega. „Nimelt plaanib linn EKKMi ja selle naabruses asuvale krundile rajada uue hoidlate hoone Tallinna linna museaalidele ning selle arenduse käigus arvestatakse ka EKKMi vajaduste ja tulevikunägemusega,“ täpsustas Kaarel Oja.
Muuseum kasutab Kursi tn 5 hoonet galeriina ning loomeprojektide, kunstitöötubade ja -sündmuste läbiviimiseks. Alates 2010. aastast on EKKM kogunud ja tutvustanud kaasaegset kunsti, pakkudes alternatiivi traditsioonilistele kunstimeetoditele. 2011. aastal asutas EKKM Köler Prize’i nimelise kaasaegse kunsti preemia, millega kaasneb ka nominentide näitus.
Aasta 2023, mis oli EKKMi 17. tegevusaasta, tõi kaasa kõigi aegade külastusrekordi, kuigi muuseumi lahtiolekuaega päeva võrra lühendati. Aasta jooksul korraldati viis eriilmelist näituseprojekti, mida külastas kokku pea 11 300 inimest. Lisades muusikaõhtute, viktoriinide ja teiste ürituste osalejad, oli külastajaid kokku üle 14 400.
Üks möödunud aasta silmapaistvamaid oli rahvusvaheline grupinäitus „Hüvasti, ida! Hüvasti, Narcissus!“, tuues muuseumisse 3091 külastajat, mis on seniste tegevusaastate rekord. Näitus vaatles Vene-Ukraina sõjast tingitud Ida-Euroopa käsitluse totaalset muutumist ning tekitas laiaulatuslikku arutelu. Populaarsed olid ka teised näitused, sealhulgas rahvusvaheline grupinäitus „Meduusa naer“, grupinäitus „Varjupiak/varju paik“ ja Jaanus Samma isikunäitus „Raudmehed“.
Paralleelselt siseruumides toimunud näitustega arendati muuseumi välialal aktiivselt kogukonnaeda ning viidi ellu roheprojekt „Hõlmikpuu hõlmas“, mida toetas ka Tallinna linn.
