|
Tallinna katlamaja jäi aastateks reservina seisma
Tootmise uue sisu järgi nimetati jaam 1982. aastal Tallinna Linna Elektri Keskjaamast Tallinna Soojusvõrguettevõtteks ehk Tallinna Soojusvõrguks. 1983. aastal sai selle uueks juhiks Leonid Lipavski. Katlamaja oli kasutusel veel kuni 1987. aastani, mil seal töötas 40 inimest. Selleks ajaks oli järel vaid kaks aurukatelt ja kaks veekuumenduskatelt. Nõukogude okupatsiooniaja lõpus ehk perestroika ajal jäi maja külmreservina tühjalt seisma – et see ootamatuste korral päeva või paarise etteteatamisega tööle panna.
Metalliärikad tegid jaama vasest tühjaks
20. augustil 1991 taastas Eesti oma iseseisvuse. Endine elektrijaama hoone sai ajaloo ringi mööda taas Tallinna linnavalitsuse omandiks ja jäi Tallinna Soojuse kasutuses reservjaamana aastateks seisma. Vabadus tõi aga endaga kaasa ootamatuid pöördeid. Esimestel vabariigi aastatel rüüstasid mahajäetud tehaseid metallivargad ja sellest ei pääsenud ka peatne Tallinna Kultuurikatel.
Loomekeskuse idee sünd
Loomekeskuste loomine vanadesse tehastesse oli mujal maailmas juba levinud tava. Aastatel 1998–1999 kirjutas Veronika Valk oma magistritöö, kus mainis ideed teha vanasse elektrijaama kultuurikeskus. Veronika Valk koos Villem Tomistega võitis ka 2000. aastal Tallinna mereäärse ala planeerimise arhitektuurikonkursi. 2001. aastal otsustas linnavolikogu algatada Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu.
Asutati kodanikuühendus MTÜ Kultuurikatel
Üldplaneering aga viibis ja hoone seisis tühjalt. Nii koondus aastatel 2005–2006 maja ümber hulk inimesi, kes soovisid seda taaselustada. Kultuurikatel oli seega esialgu kohalikul tasandil iseorganiseerumise teel tekkinud arendusprojekt, koondades oma tiiva alla eri valdkondade kultuuritegijaid ja loomeinimesi. 2006. aastal loodi MTÜ Kultuurikatel, mille juhatuses on praeguseni selle asutanud Veronika Valk, Peeter-Eerik Ots, Maria Hansar ja Andres Lõo.
Tallinna linnavolikogu kinnitas 15. novembri 2007. aasta otsusega kontseptsiooni „Tallinna avamine merele“. Sellega said paika Linnahalli, Kala- ja Vanasadama piirkonna planeeringud, sealhulgas elamute ja linnavalitsuse hoone rajamine mere äärde.
Kultuurikatel võidab rahvahääletuse
2007. aastal võeti ajaloolise elektrijaama korsten, estakaad, gaasimahuti ja katlahoone muinsuskaitse alla. Sellest ajast on nende hoonete haldus ja juhtimine Talllinna kultuuriameti pärusmaa.
Tallinna 2011. aasta kultuuripealinna projekti ajaks pidid valmima nii linnateatri uus hoone kui ka uus Kultuurikatel. Keset majanduskriisi selgus, et mõlema jaoks raha ei jätku. Korraldati rahvahääletus „Kultuurikatel või linnateater?“ ja selle võitis Kultuurikatel. Kultuuripealinna projekti raames eraldas linnavalitsus Kultuurikatla väljaehitamiseks 30 miljonit krooni. Kultuurikatla taastamise ja ümberehituse arhitektuurikonkursi võitsid 2009. aastal Kavakava arhitektid Siiri Vallner ja Indrek Peil.
2011. aastal oli Tallinn Euroopa kultuuripealinn
Aastal 2011 võttis Sihtasutus Tallinna Kultuurikatel kompleksi haldamise üle ja alustas renoveerimistöid. Uueks juhatuse liikmeks sai Evelyn Sepp. Sihtasutus on Euroopa kultuuripealinna projekti „Tallinn 2011“ jätkutegevus Tallinnas. Kultuurikatla põhieesmärgiks sai Tallinna ja muu Eesti kultuurielu mitmekesistamine koostöös eri organisatsioonidega, samuti Kultuurikatla hoonekompleksi rekonstrueerimine ning Kultuurikatla arendamine nüüdiskultuuri, kultuuriekspordi ja piirkondliku loomemajanduse arenduskeskuseks, ligitõmbavaks linnaruumiks ning haridus- ja vabaajakeskuseks.
Arhitektuurikeskuse nurgakivi ja Kultuurikatla ametlik avamine
Kultuurikatla ehitushangetega tegeles 2014. aastal juhatuse liikmena ametisse astunud Väino Sarnet, kes viis ka renoveerimistööd lõpule. 2015. aasta lõpul sai kogu hoone kasutusloa ja Kultuurikatel sai täies ulatuses tegevust alustada. Maja avati pidulikult 2015. aasta kevadel.
Sihtasutuse juhina võttis teatepulga üle Liina Oja. Kultuurikatel keskendus edaspidi oma põhieesmärgile – kultuuri- ja loomemajanduse arendamisele. Ajaloolisest elektrijaama hoonest sai peagi Tallinna südalinna piiril olev populaarne loome- ja sündmuskeskus.
2016. aasta kevadel kandideeris Kultuurikatel Euroopa Liidu eesistumise ruumiprogrammi konkursil ja võitis selle. Nii toimusid 2017. aastal Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisega seotud üritused just Kultuurikatlas.
Põneva ajalooga ja nüüdseks põhjalikult renoveeritud hoonest on aastaks 2019 kujunenud rahvusvaheliselt kõrgelt hinnatud paik kultuurisündmuste, festivalide, kontsertide ja näituste korraldamiseks. Siin tegutsevad erinevad loomevaldkonna ettevõtted.
Huvitava linnaruumi moodustab ka Kultuurikatla ümbrus – Kultuurikatla aed ehk Pada on hubane paik vaba aja veetmiseks ja suvesündmuste korraldamiseks. Samuti asuvad Kultuurikatla vahetus läheduses Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum, Energia Avastuskeskus ja taastamist ootav nõukogude perioodi kultuurimälestis – Linnahall.
Kultuurikatlas toimus 2016. aastal 290 sündmust, mida koos restorani Korsten, Armastus & Hea Toit ning teiste püsiüürnike sündmustega külastas kokku 200 000 inimest. Kultuurikatel korraldas ka ise tasuta avalikke, linnarahvale mõeldud üritusi. Kevadel 2016 toimus esimest korda Kultuurikatla muuseumiöö ja Tallinna päeva hommik, lisaks kaaskorraldati MELT konverents, ekskursioonid linnakodanikele ja merepäevad ning Kultuurikatlast jooksis septembris läbi Tallinna maratoni 10 km rahvajooks.
Katla ümbersünd jätkus ka 2017. aastal, mil renoveeriti D-korpuse ruumid ja Metsiku aia alast sai mitme otstarbega linnaväljak. Konserveeriti muinsuskaitse all olev 19. sajandi algusest pärinev merekindlustuse üks osa – ehitismälestis Stuarti reduut. Korrastati ka gaasitorni kõrval olevad varemed ja korsten sai ohutuse tagamiseks kivipüüduri – ainulaadse metallvõrgust turvalahenduse Eestis.
Teksti koostas Agne Nelk