Kultuurikatla maja põnev ajalugu sai režissöör Agne Nelgi käe all kirja pandud ja filmilindile võetud. Kolmeosaline videofilmide sari räägib loo Kultuurikatla ajaloost aastatel 1909–2017.
Kuigi Kultuurikatla rekonstrueeritud maja uksed avati loome- ja sündmuskeskusena esmakordselt alles 2015. aasta veebruaris, ulatub maja ajalugu aastasse 1909, kui Tallinna linnavalitsus otsustas ehitada linnale esimese elektrijaama. 1934. aastal ehitati elektrijaamale laienemise käigus katlamaja, mis ongi nüüdne Kultuurikatla paekivist hoone. Katlamaja oli kasutusel 1987. aastani ja seisis seejärel kümmekond aastat tühjana. 1998.–1999. aastal kirjutas Veronika Valk oma magistritöös esimest korda ideest, et vanasse elektrijaama võiks luua kultuurikeskuse. Ideest hakkas kujunema tegelikkus, kui 2009. aastal eraldas Tallinna linnavalitsus raha Kultuurikatla väljaehitamiseks. Sama aasta maikuus kuulutati Kultuurikatla arhitektuurikonkursi võitjateks Kavakava arhitektid Siiri Vallner ja Indrek Peil ning 2010. aastal alustati hoone rekonstrueerimisega.
Kultuurikatla detailirohke ajalugu on mahutatud kolmele videole, mis jagunevad loogiliselt maja ajaloolise otstarbe järgi: „Elekter (1909–1940)“, „Soojus (1940–1982)“, „Kultuur (1982–2017)“. Iga video on 7–9 minuti pikkune ja põhineb peamiselt ajaloolisel pildimaterjalil. Muu hulgas saab videost teada, et Kultuurikatla kuulus kivikorsten valmis 27. märtsil 1948, nii et see saab tänavu juba 70aastaseks.
Videolõigud leiab Kultuurikatla kodulehelt https://kultuurikatel.ee/ajalugu/
Video loojad
Režii: Agne Nelk
Montaaž: Lauri Laasik
Helirežii: Jevgeni Berezovski
Kaamera: Ants-Martin Vahur, CJ Kask, Mihkel Soe, Agne Nelk
Graafika: Marge Nelk
Toimetus: Agne Nelk, Mia-Nicolena Aaver, Liina Oja, Dagmar Kase
Arhiiv: Filmiarhiiv, Rahvusraamatukogu, Eesti Energia Ajaloo Varamu ja Eimar Jõgisu erakogu
Tänusõnad: Tambet Tasuja, Aida Nelk, Kaijo Haavistu, Eimar Jõgisu
Lisateave
Dagmar Kase
+372 5887 4921